Mis on täna elektri Day-Ahead hind piirkonnas Eesti?

2026-06-15 on Day-Ahead hetkehind piirkonnas Eesti keskmiselt 74 €/MWh (min 10 €/MWh, max 171 €/MWh). Allikas: ENTSO-E Day-Ahead oksjon.

Kui palju saab 1 MW aku täna piirkonnas Eesti teenida?

Täiusliku prognoosiga on 2-tunnise aku (1 MW / 2 MWh) päevane tululagi 2026-06-15 umbes 387 € — puhas Day-Ahead arbitraaž, ilma intraday- ja tasakaalustusteenusteta.

Kas piirkonnas Eesti esineb negatiivseid hindu?

2026-06-15 oli piirkonnas Eesti 0 veerandtundi negatiivse Day-Ahead hinnaga; viimase 30 päeva jooksul on kokku 45 negatiivset veerandtundi.

Kas piirkonnas Eesti on negatiivse hinna reegel nagu Saksa §51 EEG?

Riiklik regulatsioon on turgude lõikes erinev ja seda ei kinnitata siin üldistavalt. Turu enda negatiivse hinna reegel — kui see on dokumenteeritud — leidub aadressil /ee/rules/.

Kust andmed pärinevad?

Kõik väärtused on ENTSO-E Day-Ahead hinnad, töödeldud läbi stromfee.ai / ClickHouse, uuendatud iga päev.

🇪🇪 Eesti — PV-vaatleja — Päikeseelektrijaamade järelevalve negatiivhindade vastu Eestis

Järelevalvevahend · 🇪🇪 Eesti

PV-vaatleja: teie päikeseelektrijaam kontrolli all, kui hinnad kukuvad negatiivseks

Eestis on taastuvenergia kiire kasv muutnud elektriturgu viisil, mida vähesed päikeseelektrijaamade omanikud viis aastat tagasi ette nägid. Nulli- või negatiivhinnaga tundi on järjest rohkem: 2024. aastal registreeriti Eesti Nord Pooli hinnapiirkonnas 236 sellest tundi ning päev-ette miinimumhind ulatus −19,96 €/MWh-ni Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 — Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hinnad, negatiivsete tundide statistika. Negatiivhindade surve suureneb paralleelselt paigaldatud päikeseenergiamahu kasvuga — 2024. aastal lisandus rekordilised 513 MW uut PV-võimsust. Fenomen koondub eelkõige päikestippe — kell 11.00–15.00 — ja suve nädalavahetustele, mil teie jaam toodab täisvõimsusel. Eesti Elektrituru seaduse (ELTS) libisev preemia mehhanism ja EL-i direktiivi 2024/1711 EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 — EL elektrituru disainireform, negatiivhindade peatamissätete nõue, jõustus 17.07.2024 negatiivhindade peatamissätete rakendamine mõjutavad tootjate toetusõigust täpselt neil tundidel. Nende reeglite mõistmine, iga mõjutatud tunni tuvastamine ja majandusliku mõju kvantifitseerimine on täpselt see, mida PV-vaatleja teeb. Vaadake ka regulatiivseid norme ja künniseid ning kärbitud episoodide ajalugu oma piirkonna kohta.

Regulatiivne raamistik

Eesti libisev preemia ja negatiivhindade reegel

Erinevalt Saksa §51 EEG-st, mis toimib turupreemiarežiimiga installatsioone arvestades ja peatab toetuse, kui spotihind on kuus või rohkem järjestikust tundi negatiivne, rakendab Eesti analoogset, kuid oma eripäradega mehhanismi Elektrituru seaduse (ELTS) libiseva preemia süsteemi kaudu. EL-i elektrituru disainireformi direktiiv 2024/1711 EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 — EL elektrituru disainireform, negatiivhindade peatamissätete nõue, jõustus 17.07.2024, jõustus 17. juulil 2024, nõuab liikmesriikidelt, et uued toetusrežiimid sisaldaksid selgeid negatiivhindade peatamissätteid. Eesti ülevõtmine oli 2025. aasta alguses pooleli. Seni reguleeritakse toetuse kujunemine libiseva preemia garanteeritud tulumäära kaudu.

Libisev preemia ja negatiivhindade majandusmõju Eestis

Eesti taastuvenergia põhitoetus toimib libiseva preemia mehhanismi kaudu, mis on ankurdatud ELTS-i §§-des 59 ja järgnevates. Tootja saab garanteeritud tulumäära (€/MWh), mis võrdub oksjonil võidetud toetuse ülemmääraga miinus tegelik turuhind Elering: Balanssturgude energia- ja võimsusmahuturg ning tootjate registreerimine. Oluline eripära: kui Nord Pooli tunni hind langeb negatiivseks, suureneb teoreetiliselt tootjale makstav preemia (kuna see on turuhinna ja garanteeritud taseme vahe), kuid majanduslikus tegelikkuses kaotab tootja turutulusid — müüb negatiivselt hinnastatud energiat, mis tähendab otsest rahalist kahju ostjatele müümise pealt. Eesti seaduses puudub praegu selge automaatne toetuse peatamise säte analoogselt Saksa §51 EEG-ga (kontrollida: Kliimaministeerium) Elering: Balanssturgude energia- ja võimsusmahuturg ning tootjate registreerimine. Saksa mudelis peatatakse toetus automaatselt kuue ja enama järjestikuse negatiivse hinnaga tunni korral — see survestab tootjaid pakkuma paindlikkust (näiteks salvestamist). Eestis on samaväärne majanduslik surve kasvav: 2024. aastal oli 236 nulli- või negatiivhinnaga tundi ja päev-ette miinimum −19,96 €/MWh Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 — Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hinnad, negatiivsete tundide statistika.

EL direktiiv 2024/1711 ja Eesti ülevõtmine

EL-i uue elektrituru disainireformi direktiiv 2024/1711 EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 — EL elektrituru disainireform, negatiivhindade peatamissätete nõue, jõustus 17.07.2024 nõuab artiklite kohaselt, et liikmesriigid tagaksid uutes taastuvenergia toetusrežiimides järgmised elemendid: tootjad ei tohi saada toetust tundidel, mil turuhind on negatiivne, juhul kui nad ei ole paindlikkust pakkumas. See on sisuliselt seaduslik kohustus kehtestada negatiivhindade peatamissäte uutele toetusrežiimidele. Euroopa Komisjon saatis 2025. aasta alguses Eestile ametliku rikkumismenetluse teate direktiivi mittetäieliku ülevõtmise tõttu — kaasa arvatud see negatiivhindade nõue EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 — EL elektrituru disainireform, negatiivhindade peatamissätete nõue, jõustus 17.07.2024. Tootjad, kes plaanivad Eestis uusi projekte, peaksid arvestama, et tulevased toetuspakkumised võivad sisaldada selgeid negatiivhindade sätteid. Olemasolevad projektid oksjonivõitjatena jätkavad praegu kehtiva libiseva preemia lepingu all, mille tingimusi Kliimaministeerium ei muuda tagasiulatuvalt ilma seadusmuudatuseta.

Kärpimine ja kohustuslik paindlikkus: Eleringi roll

Lisaks hinnakõikumiste majanduslikule survele on olemas tehniline kärbimismehhanism: Elering AS-il on Elektrituru seaduse ja võrgueeskirja alusel õigus korraldada tootmise kärpimist, kui see on vajalik elektrisüsteemi tasakaalu tagamiseks. Balti sünkroniseerimine 9. veebruaril 2025 muutis Eesti automaatselt Euroopa laiema sagedussüsteemi osaks, millega kaasnes süsteemihalduri roll Elering AS-il Euroopa sagedusvöörundi sees. ELTS-i 2022. aasta muudatused (696 SE) SolarVision: Eesti päikesiturg — 513 MW uut PV-võimsust 2024, negatiivhindade kasv kehtestavad, et jaotustoruoperaatorid peavad paindlikkusteenuseid hankima turult — mis loob strukturaalse nõudluse BESS-i ja muude paindlikkusressursside järele. EstLink 2 avariid (26. jaanuarist 3. septembrini 2024 ning alates 25. detsembrist 2024) muutsid ekspordi võimalused piiratuks ja võisid põhjustada piirkondlikke ülekoormusolukordi, mis tingisid operatiivset tootmiskärpimist. Need episoodid on mõjutanud päikeseelektrijaamade tegelikku tootmist erinevatel perioodidel.

Installatsiooniregister

Eesti analoogne Saksa MaStR-ile: kuidas tuvastada oma jaam

Saksamaal on Marktstammdatenregister (MaStR) kõigi generatsiooniseadmete ametlik register, iga seadmega unikaalse identifikaatoriga. Eestis on süsteem erinevate registriasutuste lõikes hajutatult, kuid olemas on samaväärsed registrid nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mis võimaldavad iga päikeseelektrijaama tuvastada, iseloomustada ja kontrollida. Oma jaama täpse positsiooni teadmine nendes registrites on kõigi tootmise oodatava taseme (soll-erzeugung) analüüside ja toetusõiguste kaitse lähtepunkt.

ELTS-i alusel registreeritud elektritootjad: Eleringi avaldatud andmed

Elering AS avaldab oma veebilehel statistikat registreeritud elektritootjate kohta, sealhulgas taastuvenergia tootjad, kes on sõlminud toetuslepingud Kliimaministeeriumiga Kliimaministeerium: Taastuvenergia vähempakkumiste tulemused 2019–2023 (21–69 €/MWh). Iga oksjonivõitja registreeritakse toetuse andmises järgnevaid toiminguid tegema. Uued ühendused on andmete järgi märkimisväärselt kasvanud: 2024. aastal lisandus rekordilised 513 MW PV-võimsust Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 — Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hinnad, negatiivsete tundide statistika. Elektrilevi OÜ, Eesti suurim jaotusvõrguoperaator (88% turuosast), avaldab vabade liitumismahtude kaardi aadressil elektrilevi.ee/et/liitumised/vabad-voimsused, mis aitab PV-arendajatel hinnata kohalikku liitumisvõimsust. Ülekandevõrguga liitumine toimub Elering AS-ile esitatud taotluse alusel, millele Elering annab liitumispakkumise 90 päeva jooksul.

Kliimaministeeriumi oksjonite register: toetuslepingute identifitseerimine

Kliimaministeerium avaldab avalikult taastuvenergia vähempakkumiste tulemused koos võitnud pakkujate, mahtude ja garanteeritud tulumääradega (€/MWh) Elering: Balanssturgude energia- ja võimsusmahuturg ning tootjate registreerimine. Iga oksjonivõitja saab unikaalse toetuslepingu numbri, mis on tema toetusõiguse alusdokument. 2019–2023. aasta oksjonite tulemused näitavad selget langust: 2019. aastal 58–69 €/MWh, 2021. aastal 18–33 €/MWh ning 2023. aastal 21–43 €/MWh. Nende numbrite ja tegeliku turuhinna vahe (spread) on see, mida libisev preemia katab — negatiivhindade tundidel teoreetiliselt suureneb preemia summaarne maksumus, samas kui tootja teenib turul negatiivselt. Toetuslepingu number on põhidokument kõigi negatiivhindade mõjuanalüüside jaoks.

Tootmise eeldatav tase (soll-erzeugung): järelevalve alus

Saksa soll-erzeugung'i mõiste — teoreetilise oodatava toodangu tase vastavalt kiirgusele ja projekteerimisparameetritele — vastab funktsionaalselt prognoositavale generatsioonitasemele, mida iga päikeseelektrijaam saab arvutada oma tipptootmise (kWp), moodulite kalde ja suuna, süsteemi kadude ning lähima meteoroloogiajaam andmete alusel. See prognoositav tootmistase moodustab analüüsi nimetaja: vahe eeldatava tootmise ja tegeliku võrku süstitud (või kärbitud) tootmise vahel on kvantitativiseeritav rahakadu. PV-vaatleja kombineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) tunnipõhiseid kiirgusandmeid koos mõõteandmetega, et seda lõhet reaalajas ja ajaloolises analüüsis arvutada.

Tuvastamise metodoloogia

Kuidas PV-vaatleja tuvastab ja kvantifitseerib iga kärbitud tunni

Kärbitud episoodide automaatne tuvastamine — olgu see negatiivhinna tõttu või Eleringi tehniline kärpimine — nõuab kolme reaalajas andmevoo ristamist: Nord Pooli avaldatud päev-ette hind, Eleringi kärpimiskorraldused ning jaama enda mõõteandmed. PV-vaatleja integreerib need kolm allikat häirete genereerimiseks, majandusliku mõju kvantifitseerimiseks ning dokumentatsiooni loomiseks kõigi auditeerimis- või menetluslikel eesmärkidel.

Nord Pooli integratsioon ja hinnakünnise tuvastamine

Nord Pool avaldab Eesti hinnapiirkonna päev-ette hinnad (Day-Ahead) 24 tundi ette ja päevasisesed hinnad jooksva päeva jooksul. PV-vaatleja jälgib Eesti hinnapiirkonna tunnipõhist hinda ning tuvastab automaatselt negatiivhinnaga tundide järjestused. EL-i direktiiv 2024/1711 nõuab EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 — EL elektrituru disainireform, negatiivhindade peatamissätete nõue, jõustus 17.07.2024 uutelt toetusrežiimidelt negatiivhindade peatamissätete sisaldamist; ülevõtmise lõpetamisel võib Eestis olla kohaldatav künnisreegel (eeldatavalt kuue ja enama järjestikuse negatiivse hinnaga tunni analoogina Saksa §51 EEG-ga — täpsem säte tuleb kontrollida Kliimaministeeriumist ja Riigi Teatajast). Iga selline episood logitakse algusajaga, lõpuajaga, madalaima hinnaga ning episoodi jooksul toodetud energiaga. See logi moodustab arvutuse aluse: mitu tundi on aastasest toetusarvestusest potentsiaalselt välistatud ja milline toetuse korrektsioon on kohaldatav.

Tegelik toodang versus viitekõver

Rahalise kahju kvantifitseerimine nõuab tegeliku toodangu — jaama põhiarvestitest või SCADA-süsteemidest saadud — võrdlust prognoositava toodangukõveraga, mis arvutatakse globaalse horisontaalkiirguse (GHI) ja otsesunormaal-kiirguse (DNI) andmete põhjal EMHI meteoroloogiajaamadest või Copernicuse SARAH-3 satelliitandmetest jaama täpse asukoha jaoks. Erinevus prognoositava ja tegeliku toodangu vahel kärbitud tundidel on võrku süstimata energia maht, mis tekitab rahalise kahju. PV-vaatleja väljendab seda väärtust kWh-s episoodi kohta, MWh-s aastas ja eurodes, rakendades hinnaviitena jaama toetusrežiimi kohast hinnataset (turuhind, garanteeritud oksjonitulumäär või PPA hind). Mõõteandmetel põhinemata rahalise kahju arve ei genereerita.

Ennetavad häired ja episoodide juhtpaneel

Niipea kui süsteem tuvastab, et tunni hind on kolm tundi järjest olnud negatiivne, saadab PV-vaatleja ennetava hoiatuse omanikule või käitajale. See aeg on piisav akusalvestite aktiveerimiseks (kui need on olemas), vajalike ennetavate toimingute alustamiseks Kliimaministeeriumi või Eleringi suunal, või episoodi dokumenteerimiseks. Episoodide ajaloolisel juhtpaneelil kuvatakse iga sündmuse kohta: algus- ja lõpuaeg, kestus tundides, madalaim hind, mõjutatud energia kWh ning episoodi regulatiivne staatus (kas negatiivse hinna tundide künniseni jõuti või mitte). Kõik episoodid saab eksportida CSV-formaadis kasutamiseks tõendava materjalina Kliimaministeeriumis või halduslikel eesmärkidel.

Tehniline kärpimine: teise kahjumi vektor

Eleringi tellimusel teostatavaid tehnilisi kärpimisi on keerulisem automaatselt tuvastada, sest hinnasignaal ei anna neist alati eelhoiatust. PV-vaatleja tuvastab neid, võrreldes prognoositavat toodangukõverat — tunnipõhiselt modelleeritud — tegeliku mõõdetud toodanguga: järsk generatsioonikõver, mida ei seleta kiirgus, temperatuur ega jaama sisemised häired, viitab välisele piiramisele. Süsteem ristab selle hüpoteesi ENTSO-E läbipaistvusplatvormi Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 — Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hinnad, negatiivsete tundide statistika ning Eleringi avalike andmevoogudega, mis avaldavad infot süsteemihalduri toimingute kohta. Kui aja kokkusattumus kärpimise ja mõõdetud languse vahel ületab konfigureeritud usaldustaseme, klassifitseeritakse episood automaatselt 'tehnilise kärpimisena' ja dokumenteeritakse eraldi.

Mõju kvantifitseerimine

Andmest euroni: kuidas rahaline kahju arvutatakse

PV-vaatleja analüüs ei peatu episoodide tuvastamisel. Selle eristav väärtus on tehniliste andmete teisendamine kontrollitavateks majanduslikeks arvudeks, mis on kasutatavad nii jaama sisemises juhtimises kui ka kõigis regulatiivsetes, auditeerimis- ja põhjaliku eelkontrolli (due diligence) menetlustes.

Rahalise kahju arvutusmeetod

Negatiivhinna või kärpimise episoodist tulenev rahakahju arvutatakse jaama kohta süstimata eeldatava energia (kWh-des) ja asjakohase hinnaviite korrutisena. Oksjonivõitjatele libiseva preemia alusel on viitehind garanteeritud tulumäär lepingust, korrigeerituna tegeliku tunnituruhinnaga. Vabaturul ja PPA-s tegutsevate jaamade puhul on viitehind lepingus sätestatud hind või, lepingu puudumisel, päev-ette turuhind. PV-vaatleja eristab neid kahte juhtu automaatselt vastavalt jaama tüübile, tagades, et rahalise kahju arvud on metodoloogiliselt kooskõlas kohaldatava regulatsiooniga. Episoodide iga-aastane summeeritud mõju annab kumulatiivse majandusliku kahjumi, mida on võimalik perioodide vahel võrrelda.

Soll-erzeugung'i korrigeerimine degradatsiooni ja kättesaadavuse järgi

Päikeseelektrijaama prognoositav toodang ei ole staatiline: see väheneb järk-järgult moodulite loomuliku degradatsiooni tõttu — tootjate andmete põhjal tavaliselt 0,4–0,7% aastas — ning seda võivad mõjutada plaanilised hooldused, inverteririkked või erakorralised ilmastikuolud. PV-vaatleja rakendab deklareeritud kättesaadavuse korrektsioon: kui omanik teatab, et inverter ei töötanud negatiivhinnaga episoodi ajal, jäetakse need tunnid rahalise kahju arvutusest välja, vältimaks ülehindamist. See korrektsioonimehhanism on oluline analüüsi usaldusväärsuse säilitamiseks väliste auditite jaoks: andmed peavad kajastama ainult turule või süsteemihaldurile omistatavaid kahjusid, mitte jaama sisemisi kahjusid.

Eksporditav dokumentatsioon regulatiivsete menetluste jaoks

PV-vaatleja genereerib episoodide raporti PDF-formaadis kõigi vajalike väljadega: jaama identifitseerimine (toetuslepingu number, installeeritud võimsus, asukoht), episoodi ajaline kirjeldus, tegelike ja prognoositavate tootmisandmete allikad ning kumulatiivne majanduslik mõju. Rapport on kavandatud otseseks kasutamiseks Kliimaministeeriumi digitaalses töökeskkonnas vajaminevate menetlustoimingute läbiviimisel Elering: Balanssturgude energia- ja võimsusmahuturg ning tootjate registreerimine. Andmete jälgitavus — Nord Pooli avaldatud hinnast kuni mõõteandmeni — on platvormis talletatud kõigi hilisemate Konkurentsiameti Kliimaministeerium: Taastuvenergia vähempakkumiste tulemused 2019–2023 (21–69 €/MWh) kontrollide tarvis.

Allikad ja normatiivsed viited

Alustage oma jaama järelevalvet täna

PV-vaatleja ühendub teie jaama andmetega vähem kui 24 tunni jooksul. Ilma keerulise integratsioonita: vajate ainult toetuslepingu numbrit ja juurdepääsu mõõteandmetele. Meie meeskond nõustab teid kohaldatava režiimi osas ja konfiguruurib häirekünni sed vastavalt teie lepingutüübile. Esimene episoodide raport on saadaval esimesest päevast.

PV-vaatleja — Päikeseelektrijaamade järelevalve negatiivhindade vastu Eestis