Eesti: Regulatsioon BESS-i ja päikeseenergia jaoks – negatiivhinnad, võrgutariifid ja turud

Negatiivhinnad ja taastuvenergia toetus: libisev preemia ja oksjonisüsteem

Eesti taastuvenergia põhitoetus toimib libiseva preemia (sliding premium) mehhanismi kaudu, mis on ankurdatud Elektrituru seaduse §-desse 59 ja järgnevatesse ning rakendub eelkõige oksjonivõitjatele. Tootja saab garanteeritud tulumäära (€/MWh), mis on võrdne oksjonil võidetud toetuse ülemmääraga miinus tegelik turuhind: kui turuhind ületab toetuse lae, kahaneb toetus nullini. Selliselt on toetuse maksimaalne kombineeritud tasumine — toetus pluss turuhind — piiratud, mis aitab vältida ülemäärast toetust perioodidel, kui turuhinnad on kõrged Kliimaministeerium: Taastuvenergia vähempakkumiste tulemused 2019–2023 (21–69 €/MWh).

Eestikeelses seadusandluses ei ole praegu eraldiseisva paragrahvina kodifitseeritud Saksa § 51 EEG-ga analoogset negatiivhindade peatamissätet, mis peataks toetuse automaatselt konkreetse negatiivhindade tundide arvu ületamisel (kontrollida: Kliimaministeerium ja Elering). Samas survestab negatiivhindade kasv turuosalisi majanduslikult: 2024. aastal registreeriti Eesti hinnapiirkonnas 236 nulli- või negatiivhinnaga tundi, mis tõukab tootjaid investeerima akusalvestisse SolarVision: Eesti päikesiturg ja akusalvestite kasv 2024–2025. Nord Pool Eesti hinnapiirkonna päev-ette miinimumhind 2024. aastal oli −19,96 €/MWh Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. EU elektrituru disainireformi direktiiv 2024/1711 (jõustus 17. juulil 2024, ülevõtmistähtaeg 17. jaanuar 2025) nõuab liikmesriikidelt, et uued toetusrežiimid sisaldaksid selgeid negatiivhindade peatamissätteid — Eesti ülevõtmine oli 2025. aasta alguses pooleli (komisjon saatis ametliku teate) EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2024/1711 – EL elektrituru disainireform, jõustus 17.07.2024.

Vähempakkumiste (oksjonite) tulemused näitavad selget langustrendi: 2019. aastal oksjonivõitjatele maksti toetust 58–69 €/MWh, 2021. aastal langes see 18–33 €/MWh ning 2023. aastal oli võitjate vahemik 21–43 €/MWh (kokku 900 GWh/aasta, sh maismaatuulepargid ja päikeseenergiainstallationid) Kliimaministeerium: Taastuvenergia vähempakkumiste tulemused 2019–2023 (21–69 €/MWh). Kliimaseaduse ja riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) kohaselt on eesmärk toota 2030. aastaks taastuvatest allikatest 100% Eesti aastasest elektritarbimisest. Uusimad oksjonid hõlmavad eelkõige maismaatuult mahuga 1 TWh aastas koos võimalusega suurendada 2 TWh-ni Kliimaministeerium: Taastuvenergia vähempakkumiste tulemused 2019–2023 (21–69 €/MWh).

Kärpimine ja kohustuslik paindlikkus: Elering ja jaotus- võrguoperaatorid

Eesti Elektrituru seaduse (ELTS) 2022. aasta muudatused (seadus nr 696 SE, jõustus märtsis 2023) tugevdasid turule osalemise raamistikku: jaotustoruoperaatoritele on keelatud omada akusalvesteid või elektrisõidukite laadimistaristu — selle asemel peavad nad paindlikkusteenuseid hankima turult avaliku hanke kaudu Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. See tähendab, et turupõhine paindlikkus on sisse lülitatud seaduse tasandil.

Ülekandevõrgu tasemel haldab Elering AS võimalikku ülekoormusega kärpimist ja süsteemiteenuseid. Eesti kohustuslikku redispatch-režiimi (võrreldavat Saksa Redispatch 2.0-ga) ei ole eraldiseisva mehhanismina kehtestatud — kärpimine toimub primaarselt turupõhiste mõjutusvahendite (balanssturgude) ja Eleringi operatiivse koordinatsiooni kaudu Elering: Bilansiteenus – Balti LFC-ploki koostöölepe, BSP eel-kvalifitseerimise nõuded. Ühenduse kaabel EstLink 2 oli 2024. aastal seisakus alates 26. jaanuarist kuni 3. septembrini (rike) ning uuesti alates 25. detsembrist 2024 (uus avarii), mis muutis ekspordi suunad ning võis põhjustada piirkondlikke ülekoormuse olukordi Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusvöörundiga 9. veebruaril 2025 tõi kaasa põhimõttelise muutuse: varem toetus Eesti sagedushaldus BRELL-süsteemile (Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Eesti), nüüd haldab Elering sagedust koostöös Euroopa SOS-süsteemis. Minimaalne juhtitava võimsuse vajadus Eesti elektrisüsteemis on hinnanguliselt 1 000 MW, milleks Elering korraldab tehnoloogianeutraalse avaliku hanke Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Saareopratsiooniõigusel põhinev võimsusstandardite täitmise nõue loob de facto kohustuse teatud tootjatel — sh potentsiaalselt akuparkidel — olla hankimiseks kvalifitseeritud. Konkreetsed paindlikkuskohustused (nt kohustuslik kaugohje tootmisseadmetele, sarnaselt Austria ElWG § 76-ga) on Eestis 2026. aasta juuni seisuga seadusandluse aktiivsesse arendusse lülitunud, kuid lõplikult kehtestamata (kontrollida: Kliimaministeerium).

Võrgutariifid akusalt stitele: topeltmaksustamine ja 2026. aasta reform

Eesti akuparkide üks suurimaid majanduslikke takistusi on olnud elektrisalvestite topeltmaksustamine: kuni 2025. aasta lõpuni käsitleti salvesteid nii tarbijana (laadimise ajal tasuti võrgu- ja taastuvenergiatasu) kui ka tootjana (sis söötmisel), ilma et oleks kohaldatud netoarvestust. See alandas investeerimistasuvust märkimisväärselt Volton: Eesti akusalvestite võrgutariifide netotarbimise reform alates 1. jaanuarist 2026.

1. jaanuarist 2026 jõustub Elektrituru seaduse muudatus, mille kohaselt arvestatakse elektrisalvestite eest tasumisele kuuluvaid võrguteenuse tasusid ja taastuvenergiatasu ainult netotarbimise põhjal kalendrikuu kohta — ehk salvestist võetud energia ületab tagasi tarbitud kogust, siis makstakse vahe eest Volton: Eesti akusalvestite võrgutariifide netotarbimise reform alates 1. jaanuarist 2026. See on esimene selge neutraalse kohtlemise säte salvestite jaoks Eesti elektrituru seadusandluses.

Praktiline mõju on märkimisväärne: suurte akuparkide (näiteks 100 MW) kulude vähenemine on hinnanguliselt üle 3 miljoni euro aastas; 1 MW / 2 MWh tootmissalvesti puhul on aastane sääst hinnanguliselt 30 000 eurot, mis vastab ligikaudu 10%-le kasumimarginaalist Volton: Eesti akusalvestite võrgutariifide netotarbimise reform alates 1. jaanuarist 2026. Konkurentsiamet kiidab heaks kõik võrgutariifid: 2024. aasta lõpus oli jaotustoruoperaatorite kaalutud keskmine võrgutariif 4,43 senti/kWh, mis on 7,3% kõrgem kui 2023. aastal, peamiselt Elektrilevi OÜ tariifitõusu tõttu Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine.

Elektrilevi OÜ (Eesti suurim jaotusvõrguoperaator, 88% turuosast) avaldab vabade liitumismahtude kaardi aadressil elektrilevi.ee/et/liitumised/vabad-voimsused, mis aitab potentsiaalsetel akupargiarendajatel hinnata kohalikku liitumisraamet. Ülekandevõrguga liitumiseks esitatakse taotlus Eleringile, kes esitab liitumispakkumise 90 päeva jooksul Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Liitumisel on kolmeetapiline makseskeem (20% esialgne, 50% vahemakse, jääksumma kulupõhiselt). Elektriliitumiseks alates 15 kW-st nõutakse tagatist 38 000 €/MVA Energiatalgud: Elektrituruseaduse muutmise seaduseelnõu 696 SE (jõustus märts 2023, 38 000 €/MVA tagatis).

Turud, millele akupark pääseb: päev-ette, päevasisene ja balanssturud

Eesti akupark saab kombineerida tulusid neljast turusegmendist:

1. Päev-ette turg (Day-Ahead)
Eesti on Nord Pooli ühtne pakkumistsoon. Päev-ette oksjon toimub iga päev umbes kell 13:45 järgmise päeva igale tunnile hindade arvutamiseks PCR Euphemia algoritmiga Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. 2024. aastal oli Eesti hinnapiirkonnas päev-ette müüdud kogus 4,38 TWh (kasv 9,2% võrreldes 2023. aastaga) Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Aasta keskmine hind 2024. aastal oli 87,27 €/MWh (−3,9% võrreldes 2023. aastaga) Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Aastatel 2020–2024 on Eesti hinnad kaldunud Soome hindadest kõrgemale (2024. aastal 47,8% kõrgemad), kuna EstLink 2 avariid piirasid impordivõimsust Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine.

2. Päevasisene turg (Intraday)
Pidev XBID/SIDC-põhine päevasisene kauplemine võimaldab positsioone korrigeerida kuni üks tund enne tarnimisperioodi. Alates 13. juunist 2024 on Euroopas rakendatud ka päevasisesed oksjonid Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Eesti päevasisene turu aktiivsus kasvas 2024. aastal märkimisväärselt: müüdud kogus tõusis 410 GWh-ni (+30,6%) ja ostetud kogus 353 GWh-ni (+26,1%) — põhjuseks taastuvenergia osakaalu kasv, mis nõuab enamat lühiajalist korrigeerimist Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine.

3. Balanssturgude reservid (FCR, aFRR, mFRR)
See on akuparkide suurima lisaväärtuse valdkond. Elering ja Balti süsteemihaldurid käivitasid 5. veebruaril 2024 Balti ühise võimsusmahuturu (BBCM — Baltic Balancing Capacity Market), kus igapäevastel hommikuoksjonitel hangitakse järgmise päeva reservmahtu FCR-, aFRR- ja mFRR-toodetele. Minimaalne pakkumisulatuse piir on 1 MW Elering: Bilansiteenus – Balti LFC-ploki koostöölepe, BSP eel-kvalifitseerimise nõuded. Reguleerimise teenuseosutajad (BSP-d) peavad läbima Elering AS-i korraldatava eel-kvalifitseerimise — vastab Balti süsteemihaldurite poolt ühiselt välja töötatud nõuetele Elering: Bilansiteenus – Balti LFC-ploki koostöölepe, BSP eel-kvalifitseerimise nõuded.

Elering liitus MARI (mFRR) platvormiga 9. oktoobril 2024 ning PICASSO (aFRR) platvormiga 9. aprillil 2025, mis avab akuparkidele pan-euroopa balanssturgudel osalemise Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Praktilises tegutsemises on Eestis registreeritud 17 tasakaalustaja (seisuga 2024. aasta lõpp), kellest suurim on Eesti Energia AS (48% tarbijaportfellist, 62% tootjaportfellist) Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine. Utiliitide ja erainvestorite akupargid (nt Auvere BESS, 26,5 MW / 53,1 MWh, käivitati 1. veebruaril 2025; kulu 19,6 miljonit eurot) osalevad nii börsikaubanduses kui ka balanssturgudel ESS News: Auvere BESS 26,5 MW / 53,1 MWh avamine 1. veebruaril 2025 (kulu 19,6 mln €). Sõltumatu analüüs näitab, et 1 MW / 2 MWh akupark saab mFRR, aFRR ja päev-ette arbitraaži kombineerides teenida ligikaudu 200 000–350 000 eurot aastas Volton: Eesti akusalvestite võrgutariifide netotarbimise reform alates 1. jaanuarist 2026.

4. Saareopratsiooni teenus ja pikaajaline reservihange
Sünkroniseerimise järel on Elering käivitanud kuni 25 MW minimaalse künnisega pikaajalise reservhanke — esimene tähtaeg pikendati 14. juulini 2025 Elering: Bilansiteenus – Balti LFC-ploki koostöölepe, BSP eel-kvalifitseerimise nõuded. Lisaks kavandab Elering saareopratsiooni võimsusstandardite tagamiseks tehnoloogianeutraalse hankemenetluse, milles võivad osaleda kõik kvalifitseeritud Eesti elektritootjad. See võib anda akuparkidele täiendava tuluvoo pikaajaliste lepingute näol. Eesti ei opereeri praegu eraldiseisvat riiklikku capacity market-i Prantsuse ega Iirimaa mudelil — balanssturud ja reservhanked täidavad võimsustagamise funktsiooni Konkurentsiamet: Elektri- ja gaasituru aruanne 2024 – hinnad, tariifid, bilansiteenused, sünkroniseerimine.